Oli mahe pühapäevalõuna. Kondasin koeraga kunagise Annemõisa pärnaallee varjus. Iga kord sinna jõudes olen üllatunud, et väärikas eas niinepuud on ikka veel püsti. Imestan ja tänan taevast, et neil lastakse elada. Ei minda põlispuude kallale saega. „Võtame igaks juhuks maha, muidu kukub mõni viimati inimesele kaela. Üldse saaks siia midagi asjalikku ehitada.“ Loodetavasti hoiavad linna puuhooldajad pärnade elul ja tervisel silma peal ega lase nendega midagi halba juhtuda. Sest see vana pärnaallee on unikaalne. Loe edasi »