Aasta on umbes poole peal, aga põnev on juba mõelda selle lõpu peale. Tundub, et kui selleni kord välja jõuda, võib justkui künka tippu tõusnuna ohata, selja vastu puutüve toetada ja sellele rännakule tagasi vaadata. Ma juba kujutan ette teleprodutsentide ja pendlimeeste/kaardiladujate rõõmu, kes, olles aastaid vändanud morbiidselt ühesuguseid aastalõpukokkuvõtteid ja uue aasta ennustuste saateid, saavad peagi teha tööd säherduse „pärliga“ nagu 2020. aasta on. Tõepoolest hämmastav, kuidas maailm on vaid ühe aastaga nii palju muutunud, et inimeste suhtumises pole miski enam endine. Loe edasi »